Metsiku mõtlemise kodustamine

Jack Goody "Metsiku mõtlemise kodustamine"
Tallinn: Varrak 2005 [1977]; tõlkija Triinu Pakk-Allmann

"Metsiku mõtlemise kodustamine" on üks minu käesoleva semestri "soovituslikest kohustuslikest" raamatutest, ning mul on väga hea meel - vastasel juhul vaevalt oleksin selle läbi lugenud. Goody võtab vaatluse ja asetab kriitika alla mõjukad antropoloogilised teooriad primitiivse-tänapäevase kultuuri, müütilise-teadusliku mõtlemis, konkreetse-abstraktse teadmise dihhotoomiad ning väidab, et "õigupoolest universumit ei jagatagi pragmaatiliseks ja mittepragmaatiliseks osaks. Selline jaotus on Lääne vaatleja poolt peale surutud ka mitte-euroopalikule maailmale ja sageli ei ühti see kummagi maailma, iseäranis viimatimainitu kontseptsiooniga" (19). Kui näiteks Lévi-Strauss üritab "metsikut mõtlemist" iseloomustada ja selle struktuuri avastada binaarsete opositsioonide kaudu, asetab ta sellele peale tabeljaotuse, mis õigupoolest isegi alateadlikul süvatasandil seda ei korrasta. "... "meie loogika" selle sõna kitsas tähenduses ... tundub olevat kirjutamise kaasnähe, sest just kõne ülesmärkimine lubas inimesel hakata selgesti eristama sõnu, muutma nende järjekorda ning välja töötama süllogistlikke arutlusvorme" (26-7) Seega loogilised opositsioonid ja reeglipärasused ei kehti kirjaoskamatute kultuuride kohta, ja mõtlemise, teadmiste arengu seob Goody just nimelt tihedalt kommunikatsioonitehnoloogiatega, milledest tähtsaim on kirjutamine. "... nende kommunikatsioonivahendite omandamine teisendab kognitiivsete protsesside olemust täielikult, nii et selle tulemusel hakkavad psühholoogide ja lingvistide tõmmatud piirid võimete ja soorituse vahel osaliselt hägustuma" (35). Kirjaliku kultuuri reeglite järgi ei ole niisiis võimalik analüüsida suulist. Mis ei tähenda, et tegemist oleks võimatu üritusega, sest loobudes meile omastest üldistest kategooriatest ja jaotustest, peaksime (ideaalis) jõudma ju tõele lähemale. Et aga iseenda piirangutest vabaneda, peab selgeks tegema, mis täpselt meid (läänlasi) ahistavad. Sellisteks tajustruktuurideks pakub Goody välja 1) nimistu/nimekiri - "muudab ... klasside silmatorkavust ja selgepiirilisust suurendades inimesele lihtsamaks informatsiooni liitmise ja eriti selle hierarhilise järjestamise, mis on meenutamise juures tihti määrav" (152); 2) vormel/valem (formula) - selle "visuaal-ruumiline laad võimaldab välja kujuneda erilist laadi manipulatsioonidel. /--/ ... kõne ühesuunalisus loovutab koha graafilistes süsteemides lubatud kahesuunalisele liiklusele" (167) - vormel on pööratav, moondatav, sellele on võimalik omistada tähendusi, mis kõnes puuduvad; 3) tabel - "... kirja mehhaniseerimine trükikunsti abil, mis võimaldas kiiresti ja odavalt toota suurel arvul diagramme, sai järgmiseks sammuks üha formalistlikumate skeemide suunas, mida antropoloogid liigagi varmalt peavad "primitiivse klassifikatsiooni" tunnusjoonteks" (102). Kõik need taju-/teadmisstruktuurid on omased kirjutamisele; kuid see ei tähenda, et "primitiivsed" ehk kirjaoskamatud kultuurid enda maailma ei korrasta ega struktureeri - nad teevad seda teiste protsesside kaudu; nimistu, vormel/valem ja tabel on vaid "metsiku mõtlemise" "kodustamise vahendid".