Youth Without Youth
2007; lavastaja ja stsenarist Francis Ford Coppola; osades Tim Roth, Alexandra Maria Lara, Bruno Ganz, André Hennicke
9/10
Jacques Derrida "Speech and Phenomena"
- "Speech and Phenomena and Other Essays on Husserl's Theory of Signs"; Evanston: Northwestern University Press 1973; tõlk. David B. Allison; lk 3-104
Roger Ebert ütleb filmi kohta: There is such a thing as a complex film that rewards additional viewing and study, but "Youth Without Youth," I am afraid, is no more than it seems: a confusing slog through metaphysical murkiness. Tundub mulle aga, et just see komberdamine läbi metafüüsilise udu moodustab filmi tuuma.
Dominic, vananev professor, saab ühel heal päeval välgult otsetabamuse, misjärel temaga juhtub midagi imepärast: ta paraneb täielikult, ja lisaks näeb oma 70aastase eluea kohta väga nooruslik välja, umbes 35. Samal ajal omandab ta üleloomulikud võimed keeli õppida, teiste mõtetesse pugeda, kahestuda, ajas rännata jne. Dominic kohtab tütarlast, kellesse on pugenud iidne vaim, kes räägib ammusurnud keeli; iga seestumuskogemuse korral läheb vaim ajas aina enam tagasi, nii et on lootust jõuda algkeeleni ... Just seda ihaldab juba oma nooruspõlvest peale Dominic: avastada inimkeele päritolu ja inimlooma olemus.
A voice without differance, a voice without writing, is at once absolutely alive and absolutely dead (SP, lk 102). Differance (e.k on tõlgitud enamasti kui erinewus) tähendab pidevat tähenduse kohalolu edasilükkamist, st selle hetke, mil tähendus oleks eneseläbipaistev, tähistaja langeb tähistatavaga kokku - tähenduse kohalolu tähendaks niisiis täielikku eneseidentsust; märk langeb asjaga kokku; inimene on inimloomus. Erinewus on tähenduse, kommunikatsiooni, tähendusliku elu eeltingimus; erinewuseta täiskohalolu oleks surematus, nullseis, tasakaal, liikumatus. Vahendamata, keeleta elu ei ole eksistents. Dominic aga otsib ajaloost just seda momenti, milles inimloomus (ja -keel) alguse said, et sellega ühte langeda; ta otsib hetke, mis sulgeks tema erinewuse-liikumise. Ja seda igaveseks, annaks elule igavese tähenduse, muutumatu põhjenduse. Kahjuks: This movement of differance is not something that happens to a transcendental subject; it produces a subject (SP, lk 82). Erinewus, tähenduse pidev edasilükkamine, libisemine, on subjekti olemasoluks hädavajalik: elus, elamises ei saa tekkida sulgu, mis erinewuse peataks - sel juhul laguneks, haihtuks ka subjekt; eksistents ei saa minna teiselepoole elu ja surma. Elu sulu saab tekitada vaid surma abil. Erinewuse liikumine lakkab tähenduse kustumisega. Filmi lõpp saab olla vaid tähendusetu surm elu vaatepunktist.
