Black Snake Moan
2006; lavastaja ja stsenarist Craig Brewer; osades Samuel L. Jackson, Christina Ricci, Justin Timberlake, John Cothran Jr, David Banner, Michael Raymond-James, Adriane Lenox, Kim Richards
9/10

"Black Snake Moan" on film sõltlastest, parandamatutest "haigetest", kelle jaoks ravi ei eksisteeri, ja kui ka oleks, siis see tapaks nad. Rae on noor väikelinna "lits", kes magaks isegi puuga, kui sel peenis oleks; kui tema boyfriend Ronnie sõtta läheb, satub ta otseloomulikult taas halvale teele ning lõpetuseks pekstakse Ronnie sõbra poolt veel teadvusetukski. Rae korjab tee äärest üles Lazarus (igati sobiv nimi), kes on äsja maha jäetud oma naise poolt ning kes seetõttu ei näe enam elul erilist mõtet. Lazarus otsustab Rae "terveks ravida" ja ketistab ta radiaatori külge ega lase lahkuda kuni viimane on paranenud. Rae kiindub aga ketti nii meeleheitlikult, et sellest saab tema ainuke pelgupaik siin hullumeelses ilmas. Ketita ei suuda enam elada, sellest saab tema isiku alus. Loomulikult tuleb Ronnie sõjast tagasi ja "vabastab" Rae, määrates nii tema kui enda taas paanikahoogude, paranoia, hulluse haardesse. Film näitab suurepäraselt sõltuvusest vabanemise võimatust - sest sõltuvus (olgu siis vägivalla, seksi, alkoholi vm iganes) ei ole kunagi lihtsalt midagi juhuslikku, mille võib tahtmise korral kõrvale heita ja unustada: minu sõltuvus ongi mina. Et olemasolemise traagikat hästi esitada, on kindlasti tarvis suurepäraseid (mitte lihtsalt häid) näitlejad ja siin on isegi Timberlake nutva, paanitseva ja iga ärrituse korral oksendava sõdurpoiss Ronnie'na veenev (see on ka ainuke roll, mis talle vist sobiks, sest ma tõesti ei kujuta teda ette karmi killerina; nutmine on lihtsalt ainuke, mis ta oskab); Ricci on jäänud kõvasti kõhnemaks, saanud vanemaks ja omandanud tõepoolest kahvatu ja haiglase ilme ("Prozac Nationi" segaduses teismelisest on saanud otsustusvõimeline naine: "Ma tahan, et mind karistataks!!"); Jackson on loomulikult suurepärane.