Picador 2003
There are dead stars that still shine because their light is trapped in time.
Where do I stand in this light, which doesn't strictly exist?
Eric Packer on rahahai, kes ühel hommikul avastab, et tal ei ole muud tarvis kui soengut. Ja mida veel olekski tal vaja Cosmopolises, maailmalinnas, millel ei ole reaalsusega enam mingit pistmist. Kõik on nähtav, kogetav ja tunnetatav reaalajas ekraanidelt ükskõik kui kaugelt distantsilt. Isegi seksimiseks ei pea enam teist inimest puudutama. Numbrid, graafikud, tõenäosused, statistika, küberruum - informatsioon on kõige ringluse aluseks (ja mis oleks veel sobivam voolamiseks?). It was shallow thinking to maintain that numbers and charts were the cold compression of unruly human energies, every sort of yearning and midnight sweat reduced to lucid units in the financial markets. In fact data itself was soulful and glowing, a dynamic aspect of the life process. (24) Informatsioon ongi inimeste iha ja kogu elu. Raha on loomulikult peamine info, mis reaalsust toodab, isegi aega: Because time is a corporate asset now. It belongs to the free market system. The present is harder to find. It is being sucked out of the world to make way for the future of uncontrolled markets and huge investement potential (79). Aeg jagatakse mikrosekunditeks, et jälgida raha- ja infovoogusid, mis panevad käima kogu füüsilise maailma - kõik on kontrollitud, jälgitav reaalajas, korratav, tagasi pööratav, ennustatav.
On loomulik, et taolisse maailma siseneb katastroofivajadus; vajadus viia kogu see numbritevool tasakaalust välja, tunnetada ometi midagi reaalset, olla füüsiliselt naisega vahekorras, seada oma elu tõeliselt ohtu. People will not die. People will be absorbed in streams of information. Computers will die. They're just as dead as distinct units. They're melting into the texture of everyday life (104). Elades maailmas, kus küber- ja materiaalne ruum on praktiliselt eristamatud, on Eric lausa vaimustuses, kui kuuleb et tema elule on tehtud tõsiseltvõetav ähvardus. Ta tapab oma ihukaitsjad, laenab kokku tohututes kogustes jeeni, et dollariturg kokku varistada ja jookseb avasüli vastu oma surmale. Inimlikule surmale. Ja ainult selleks, et avastada, et juba ta ongi surnud, juba ta ongi informatsioonivoog, kelle keha lamab haiglas sildi all "Male Z". Aga ta on ju elus siin ja praegu ja surnud seal - tema tajub ruumi füüsilise ja reaalsena siin. His murderer ... sits facing him. He has lost interest in the man His hand contains the pain of his life, all of it, emotional and other, and he closes his eyes one more time. This is not the end. He is dead inside the crystal of his watch but still alive in original space, waiting for the shot to sound (209). Siinpool on ruum ja eksistents alati reaalne - sealpool võlts ja illusioon; samamoodi surm - ainult siin on võimalik surra, seal on mõlemad tundmatud. Ainult siin on võimalik tunda - end aktuaalselt kehastatuna (ka informatsioon on ajalis-ruumiline, kehastatus, mitte puhas virtuaalsus).
Where do I stand in this light, which doesn't strictly exist?
Eric Packer on rahahai, kes ühel hommikul avastab, et tal ei ole muud tarvis kui soengut. Ja mida veel olekski tal vaja Cosmopolises, maailmalinnas, millel ei ole reaalsusega enam mingit pistmist. Kõik on nähtav, kogetav ja tunnetatav reaalajas ekraanidelt ükskõik kui kaugelt distantsilt. Isegi seksimiseks ei pea enam teist inimest puudutama. Numbrid, graafikud, tõenäosused, statistika, küberruum - informatsioon on kõige ringluse aluseks (ja mis oleks veel sobivam voolamiseks?). It was shallow thinking to maintain that numbers and charts were the cold compression of unruly human energies, every sort of yearning and midnight sweat reduced to lucid units in the financial markets. In fact data itself was soulful and glowing, a dynamic aspect of the life process. (24) Informatsioon ongi inimeste iha ja kogu elu. Raha on loomulikult peamine info, mis reaalsust toodab, isegi aega: Because time is a corporate asset now. It belongs to the free market system. The present is harder to find. It is being sucked out of the world to make way for the future of uncontrolled markets and huge investement potential (79). Aeg jagatakse mikrosekunditeks, et jälgida raha- ja infovoogusid, mis panevad käima kogu füüsilise maailma - kõik on kontrollitud, jälgitav reaalajas, korratav, tagasi pööratav, ennustatav.
On loomulik, et taolisse maailma siseneb katastroofivajadus; vajadus viia kogu see numbritevool tasakaalust välja, tunnetada ometi midagi reaalset, olla füüsiliselt naisega vahekorras, seada oma elu tõeliselt ohtu. People will not die. People will be absorbed in streams of information. Computers will die. They're just as dead as distinct units. They're melting into the texture of everyday life (104). Elades maailmas, kus küber- ja materiaalne ruum on praktiliselt eristamatud, on Eric lausa vaimustuses, kui kuuleb et tema elule on tehtud tõsiseltvõetav ähvardus. Ta tapab oma ihukaitsjad, laenab kokku tohututes kogustes jeeni, et dollariturg kokku varistada ja jookseb avasüli vastu oma surmale. Inimlikule surmale. Ja ainult selleks, et avastada, et juba ta ongi surnud, juba ta ongi informatsioonivoog, kelle keha lamab haiglas sildi all "Male Z". Aga ta on ju elus siin ja praegu ja surnud seal - tema tajub ruumi füüsilise ja reaalsena siin. His murderer ... sits facing him. He has lost interest in the man His hand contains the pain of his life, all of it, emotional and other, and he closes his eyes one more time. This is not the end. He is dead inside the crystal of his watch but still alive in original space, waiting for the shot to sound (209). Siinpool on ruum ja eksistents alati reaalne - sealpool võlts ja illusioon; samamoodi surm - ainult siin on võimalik surra, seal on mõlemad tundmatud. Ainult siin on võimalik tunda - end aktuaalselt kehastatuna (ka informatsioon on ajalis-ruumiline, kehastatus, mitte puhas virtuaalsus).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar