The Tourist
2010; lavastaja Florian Henckel von Donnersmarck; stsenaristid Florian Henckel von Donnersmarck, Christopher McQuarrie, Julian Fellowes; osades Angelina Jolie, Johnny Depp, Paul Bettany, Timothy Dalton, Steven Berkoff, Rufus Sewell
4/10

Mis juhtub, kui panna ühe kaustiku taha "The Usual Suspectsi" ja "The Lives of Othersi" stsenaristid? Võiks ju eeldada, et siit tuleb eriliselt nauditav, keerukas ja kaasahaarava süžeega põnevik? Aga tulemuseks on hoopis "Turist", mille narratiivi saatus ja saladuslike tegelaste identiteedid on teada juba esimestest minutitest peale. Muidugi ei ole see kavatsuslik, see on lihtsalt esimene paljudest asjadest, mis "Turistis" valesti läheb - ja neid on palju. Arvestades taolist äraandvat algust, võiks vähemasti arvata, et tuleb lõbus ja huumorirohke seiklus, mille kaks peaosalist pidevalt teineteist üle kavaldada püüavad - Johnny Depp ja Angelina Jolie peaksid ju selleks võimelised olema. Aga neile ei anta isegi võimalust, sest tegijad on otsustanud, et tuleb teha üks tõsine film. Läheneda naeruväärselt võimatule süžeele surmtõsiselt - järgmine viga. Niisiis, Depp teeb ehk oma karjääri ühe kahvatuima rolli, sest talle lihtsalt ei anta ühtegi head repliiki ning ta sõna otseses mõttes röövitakse karakterist tühjaks. Mis edasi? Tegelased, süžee ja dialoog on rikutud - ehk õnnestub lugu edasi anda ülimalt stiilselt, keskendudes vaatemängule ja ilule, mida kõrgklassi vargalugu peaks kuhjades võimaldama? Aga tõsist filmi ei saa ju liiga vaatemänguliseks ka teha, eks ole? Tund ja nelikümmend minutit kuiva teesklemist, et keegi ei tea, kes on müstiline Turist oma elektroonilise sigaretiga. Kunstiteos mõjub küll vahel žanrireeglite rikkumise kaudu tugevamalt ja teravamalt, aga siin on rikutud põhireeglit, ja seda kohe alguses - saladusfilm ilma saladuseta ja seega - võluta.

Ninja Assassin
2009; lavastaja James McTeigue; stsenaristid Matthew Sand ja J. Michael Straczynski ; osades Rain, Naomie Harris, Stephen Marcus, Randall Duk Kim, Sung Kang, Sho Kosugi
4/10

Ehk oli süüdi liigne unisus ja väsimus, ent ma tõepoolest ei suutnud kuidagi "Ninja Assassinile" isegi kaasa tunda; ehk oleks pidanud end nautimiseks lihtsalt täis jooma ning koguma mõned lõuapoolikud kõrvale kommenteerima. Filmist kumab jõuliselt läbi James McTeigue'i tõsine tahtmine saavutada midagi "V for Vendettaga" võrdväärset: mineviku valusad mälestused, elu mõtte otsingud, südame väljakaevamised kõva väliskesta alt - aga see kõik tundub naeruväärselt pealiskaudne. Kui palju kordi on tarvis korrutada Betrayal begets blood! mingisuguse salapärase kõrikorinaga? Ühest võiks ju piisata. Võib-olla ma olen liiga karm, sest aktsioonistseenid ei jäta küll eriti milleski soovida: jäsemed lendavad sõduritelt/ninjadelt nagu nukkudelt ja ühe mõõgahoobiga on siin vabalt võimalik inimesi pooleks lüüa. Ehk oleks pidanud sellega piirdumagi - ja see möll oleks vägagi vaadatav. Nüüd aga (amatöörlike) näitlejate jõupingutused avastada universumi saladused ninja-filmis; tuleb vist tõdeda, et nii lavastaja kui kirjutajad (nt Straczynski ju kirjutas Eastwoodi draama "Changeling") on ikka väga vale filmi otsa sattunud.

Paranoia

Disturbia
2007; lavastaja D.J. Caruso; stsenaristid Christopher B. Landon ja Carl Ellsworth; osades Shia LaBeouf, Sarah Roemer, Carrie-Ann Moss, David Morse, Aaron Yoo
4/10

Esmaspäeva õhtuti on TV3s Suure Filmi õhtu, mis tähendab, et näidatakse piisavalt, ent mitte liiga edukaid ja kvaliteetseid kassahitte; Suur Film on enamasti asendatud seega Keskpärasega, Täiesti Tavalisega. "Disturbia" ei olnud mingi erand. Eesti keeles on pealkirjaks tõlgitud "Paranoia" (ei ole vist jah võimalik säilitada sõnamängu suburbia-disturbia); vastupidiselt nimele puudub aga paranoia filmis täielikult. Kui noormees Kale õpetaja ründamise eest pannakse kolmeks kuuks koduaresti, võinuks tema igavusest tulenevast naabrijälgimishobist välja pigistada PALJU pingelisema psühho-põneviku. Aga üks Suure Filmi põhijoontest on ka asjaolu, et see peab järgima peamisi Hollywoodi mainstream-reegleid, mistõttu on siin peategelase natuke totter semu, ilus naabritüdruk, keda lõpus suudelda, paha mees, kes noored kiljuma paneks ... Paranoia on asendatud tüüpiliste noorteõudukate tagaajamistega pimedas majas. Isegi kahtlustus naabrimehe sarimõrvarlikkuse suhtes saab tegelikuks vaid vabandusena: "ei, me ei jälginud sind bikiinide väel ujumas, vaid hoopis seda kahtlast muru niitvat tüüpi Mustangiga." Pinevus on asendatud järsku eikusagilt väljakargavate nugade välgutamisega. Ei ole palju põnevam kui terve öö iluuisutamist vaadata.