The Book of Eli
2010; lavastajad Allen ja Albert Hughes; stsenarist Gary Whitta; osades Denzel Washington, Mila Kunis, Gary Oldman, Ray Stevenson, Jennifer Beals
5/10

Järjekordselt on maailma laastanud sõda: hävitatud keskkond, ühiskond, inimlikkus, religioon ... Allesjäänud inimesed võitlevad vee ja toidu nimel üksteist aina edasi hävitades. Eli: People had more than they needed. We had no idea what was precious and what wasn't. We through away things people kill each other for now. Inimkonna päästmisvahendiks osutub seega raamat, mis õpetab arutult ringirahmeldavatele kiskjatele taaskord austust, alandlikkust, hoolivust ... Seesama raamat on loomulikult ka paljude sõdade põhjus. Milles ehk seisnebki selle tähtsus tsivilisatsiooni taasülesehitamisel: võime kontrollida inimkonda ükskõik kas siis hirmu või armu kaudu - religioon on algselt ikka põhinenud esimesel. Eli kui filmi peakangelane loodab loomulikult teisele võimalusele; Carnegie kui kurikael esimesele. Carnegie vaevarikas alistamine on tee "uue lootuse" poole. Kahju, et filmi tumedast ja süngest ilmest kumab liialt läbi seda lootust ja usuvalgust, mis peaks meid kõiki taas lunastama; Eli on liiga misjonär, läbinisti heategija. Piibli kaudu armastuse taastutvustamine maailmale - milline tsivilisatsioon on selle müürile üleüldse ehitatud? - on lihtsalt liiga naiivne. Aga film on, kui mitte sellest edasi minna, ka lihtsalt, pildiliselt vaadatav; lisaks leidub paar üllatavat üllatust - ei muud.