Teadmine

Knowing
2009; lavastaja Alex Proyas; stsenaristid Ryne Douglas Pearson, Juliet Snowden, Stiles White; osades Nicolas Cage, Chandler Canterbury, Rose Byrne, Lara Robinson
6/10

"Teadmine" tegeleb järjekordse maailmalõpuennustusega. Calebi, professor Johnathan Koestleri poja kätte satub 50 aastat tagasi tema koolis ajakapslisse peidetud müstiline arvudejada; ühel õhtul viskit kuritarvitades vaatab John paberilehte pingsalt ja eristab esimese asjana kuupäeva 9/11/01 ja täpse ohvrite arvu; tuleb välja, et ka kõik ülejäänud numbrikombinatsioonid on viited katastroofidele - ja viimased kuupäevad on tulevikus! Kuna tegemist on kosmilise mustriga, mida lihtinimesel nagu prof. Koestler ei ole võimalik muuta, ei ole ka teadmisest kasu mitte kui midagi - kõik juhtub olenemata väikeste inimloomade tegevusest. Filmi ambitsioonid on kahjuks, mulle tundub, liiga suured; ideede võimsus ja ohtlikkus, millega Nicolas Cage ja kompanii tegelema peavad, jätavad viimased üsna tihti lihtsalt naeruväärsesse olukorda - film on rõhutatult tõsine (päike ikkagi paneb Maa plahvatama - mis ses naljakat saab olla?), kuid näitlejad ei usu, Cage on rohkem kui üks kord vahtimas tulnukaid näoga, et "sitta ma teid usun!" ja maailmalõpu hõng on kahjuks asendatud õnnetustemürgliga ja tagaajamistega; ning kahjuks ei saa maailm kunagi otsa ilma üleloomuliku kehastuseta, ikka peavad olema mingid ebamaised olendid, kes näevad inimestega hämmastavalt sarnased välja (üks väga naljakas stseen: kuna võõrkehad ei räägi, vaid suhtlevad telepaatiliselt, siis Cage ja tulnuk vahivad teineteisele surmtõsiste nägudega umbes minut aega otsa, kuni Nicolas täiest kõrist karjub "Ma ei saa aru, mida sa räägid?!" - nojah, ehk seepärast, et ta on vait ...).