The Keep
1983; lavastaja ja stsenarist Michael Mann; osades Jürgen Prochnow, Scott Glenn, Gabriel Byrne, Ian McKellen, Robert Prosky, Alberta Watson
6/10

Michael Manni teine täispikk mängufilm on hoopis midagi muud kui tema realistlikud stiilsed krimidraamad, mille poolest ta tuntud on. "The Keepiga" triivis Mann aga ilmselt liiga palju eemale kindlast jalgealusest ja tegi õudusfilmi, mis ei tekita just väga palju hirmuvärinaid. Aastal 1941 saadetakse rühm natsisõdureid valvama kindlust Rumeenia mägedes ning vähehaaval selgub, et kindlus ei ole ehitatud mitte kurjuse väljas hoidmiseks, vaid maailma kaitsmiseks kurjuse eest, mis asub kindluse müüride vahel. Rikkusejanulised saksa sõdurid vabastavad kurjuse ahelatest ning peavad maksma oma elu hinnaga ... Filmi peategelane ongi Kindlus ise, mis on nii rusuv, pime, niiske, et paneb tõesti uskuma, et siin kiviseintes ja koridorides hiilib ringi kurjus ise, veelgi suurem ja võimsam kui natsid, võimsam ühestki inimteost. Aga selle kurjuse kehastus ise - kes näeb välja nagu segu Predatorist ja Iron Manist - jätab kuidagi suvalise mulje, ei ole tal sisu ega õudustäratavust. Ta vaid imeb inimestest välja nende elu üsna mannetute valgusefektide kaudu. Päris nutikas oli moment, kus Gabriel Byrne küsib Molasarilt (kurja nimi): Where are you from? - ja saab vastuseks I am from you! Loomulikult on kogu evil, mis inimkonda kollitab, pärit temast enesest. Aga lisaks kindluse ilule-õudusele ei lähe Mannil õnneks lisada inimestele, kellest kurjus tuleneb, õiget olemust, veenvust - jäävad kuidagi lihtsa visandi tasandile, ehkki näitlejad on ju igati võimekad. Lamedatest tegelastest aga ei saa kahjuks välja kasvada ka Sügavat Kurja; ja nii jääbki filmi tõmbenumbriks lava - kindlus - ja selles loodud atmosfäär täiustatud Tangerine Dreami muusikaga. Hoopis tegelased jäävad dekoratsioonide tasemele (kõige enam muidugi Scott Glenni mängitud Hea mees, kes on täiesti võimatult igav kivinägu).