laupäev, 22. jaanuar 2011


Shock Corridor
1963; lavastaja ja stsenarist Samuel Fuller; osades Peter Breck, Constance Powers, Gene Evans, James Best, Hari Rhodes, Larry Tucker, Chuck Roberson, John Matthews
7/10

Johnny Barrett on noor vihane ajakirjanik, kes teeb kõik, et võita oma elukutse ihaldatuim preemia, Pulitzeri auhind. Võimalus avaneb, kui hullumajas jääb lahendamata mõrv: Johnny laseb ennast segaseks tunnistada ja sisse kirjutada, et saaks rahulikult tunnistajaid üle kuulata. You've gotta' be crazy to want to be committed to an insane asylum to solve a murder. Probleem on aga selles, et hullumeelsed ei ole just kõige kindlamad ja avameelsemad tunnistajad; maailmast eraldatud (nii füüsiliselt vaimuhaiglas kui mentaalse seisundi tõttu) tegelevad nad kõige muu kui sinu küsimustele vastamisega, näiteks öiste ooperilaulmistega, ku klux klani asutamisega, lahingute organiseerimisega jne. Ainult et KKK-d asutab neeger ja last ootab mees. Kõik on kas ülekeeratud või ümberpööratud, õigemini niivõrd üle vindi keeratud, et lõpuks on murdumine vältimatu - neeger hakkab vihkama neegreid ja Johnny, kes sai haiglasse tänu sellele, et väitis oma armukese olevat oma õe, kelle vastu ta sügavat seksuaalset iha tunneb (diagnoos: erotic dementia), hakkabki armastatus nägema õde ja tundma vastikust tema puudutuste vastu (ehk on ka põhjuseks tema eksirännak nümfomaanide osakonda, kus ta korralikult läbi materdatakse). Johnny hüppab ettevalmistuseta tundmatusse ning tal ei lootustki väljuda iseendana; ta hakkab nägema hallutsinatsioone, muutub paranoiliseks ja järk-järgult kaotab oma kõnevõime (esmakordselt ei suuda ta rääkida peale elektriravi). Kogu filmi vältel kuuleme Johnny sisemonoloogi, mis kinnitab, et tegelikult on ta terve mõistuse juures, lahendab ikka veel oma mõrvalugu ja kõik läheb hästi. Kuna lõpuks on just küsimus who killed Sloan in the kitchen? see, mis ta lõplikult hulluks ajab, võiks mõrva lahendamine olla ehk paremini ja keerukamalt välja arendatud, aga võib-olla ongi vajalik, et asi püsiks taustal kinnisideena, kättesaamatu ja ohtlikuna. Sest peale lahendamist ei suuda Johnny enam üldse kontakteeruda, erootilisest võlts-dementsusest on saanud katatooniline skisofreenia. Ja räägivad kõik teised, ümbrus, müra, ka sisemiselt on Johnny kadunud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar