Boy A
2007; lavastaja John Crowley; stsenarist Mark O'Lowe; osades Andrew Garfield, Peter Mullan, Shaun Evans, Katie Lyons, Taylor Doherty, Siobhan Finneran, Skye Bennett
9/10

Minevik jääb sind alatiseks kummitama, ükskõik kui kaugele sa ka ei jookseks, kelleks ei muutuks. Sa ei ole üksnes praegune sina; kõik endised isikud jälitavad sind pidevalt. Täielik muutumine oleks võimalik vaid mäluta ühiskonnas, mäluta erakinimeses. Andrew Garfield (vägagi imetlusväärne roll muide) on vaikne inimene, kes nooruses (umbes 10-11aastasena) sooritas ränga kuriteo, misjärel pandi ta vangi "nii kauaks kui seaduslikult võimalik". Kinnipidamisasutusest väljub ta varastes kahekümnendates ja asub uut elu elama, uut identiteeti vormima Jack Burridge'ina. Ta leiab endale üsna pea enesekindla tüdruku, moodustab töökaaslastega tugeva sõprussideme ja päästab avariijärgselt autosse lõksu jäänud väikese tüdruku (vastaspoolus nooruse tapmisele). Ühesõnaga, täielik vastand mõrvarile, kellena ühiskond teda ette kujutab: heasüdamlik, sõbralik kohalik kangelane. Kõik tänu sellele, et kohalikud ei tea, kes ta päriselt on, mida ta teinud on; tema ühte tegu samastatakse loomulikult kogu tema olemusega - ta on koletis. Tema ise ei ole kunagi olnud mõrvar, ta tegi õnnetu vale teo, milleni viis üksikolukorra iseloom. Kas talle peaks andestama? Kas ta on see sündmus või veel keegi. Ühiskonna silmis jääb ta Tapmiseks, ja just see paneb teda tegutsema filmi finaali suunas. Igast Jacki liigutusest kumab teiste silmis läbi noor kuri Eric, ja teiste pilgud panevad teda ennastki sellisena identifitseerima. Unustamine on õnnistus - aga kas selliseid tegusid on vaja ja üleüldse saab unustada?