13
2010; lavastaja Géla Babluani; stsenaristid Géla Babluani ja Greg Pruss; osades Sam Riley, Jason Statham, Mickey Rourke, Ray Winstone, Michael Shannon, Alexander Skarsgard, Emmanuelle Chriqui, David Zayas, Ben Gazzarra, 50 Cent, Gaby Hoffmann
7/10

Enamiku vaatamisajast oli mul õnn olla unustamise ohver, ma ei mäletanud täpselt, mis juhtus algses "13 Tzametis", sündmuste edasine käik jäi üldjuhul häguseks ja mina ootusärevaks. Aga tagasivaatavalt, stseenid juba nähtud, oli "13" algversiooni pea täielik koopia. Kas ameeriklased vihkavad tõesti nii palju subtiitreid, et kõik vähegi edukamad Euroopa filmid peab ümber tegema hollywoodi keeles? Ilmselt on aga asi hoopis tuttavates nägudes, staarides (keda siin jagub kuhjaga), kelle peale võib kindel olla. Minu jaoks töötas asi kuidagi vastupidi: suured staarid panduna taolisesse närveõgivasse higisesse olukorda tundusid kuidagi liiga kindlad; nad teavad, et pääsevad - olgugi et filmis võib neile kuul ajudesse sattuda, on tunnustatud linaloo remake'is osalemine garantii kuulsuse jätkumiseks, tee vaatajate rahakottidesse taaskord avardub (Rourke'ile on lubatud pea ainuke helge hetk filmis, tantsides ja rikkana lahkuda tapaareenilt ja vangistusest turvalisse vabadusse). Hea meel on loomulikult sellest, et originaali lavastaja-kirjutaja on kaasatud USA versiooni tegemiseks, mistõttu film ei ole siiski oma põhiolemust kaotanud. Nii et kui vaadata seda eraldi, eelnevat teadmata, ei ole kogemus sugugi halvem, või õigemini, on sama laastav, siseruumihirme loov, väljapääse blokeeriv püstolitoru-peas-kogemus kui Prantsuse versioon. Lihtsalt, "teistkordsel" vaatamisel on osa filmi hävitavast energiast kadunud, jäänud koopiamasinasse. Lootus juhuse kaudu teenida suur rahasumma on vist küll kõigil peast läbi käinud. Selle nimel üks öö vägivalda, hirmu, surma kogeda ei olegi ehk nii suur õnnetus? Kahjuks aga ei mängi lõpptulemuses juhus suurt rolli, sest mängijad ei ole need, kes otsustavad. Lõpus on trummel kuule täis, kuid relv on sattunud "juhuslikult" panustaja kätte.