esmaspäev, 22. november 2010


Night Moves
1975; lavastaja Arthur Penn; stsenarist Alan Sharp; osades Gene Hackmann, Jennifer Warren, Susan Clark, Edward Binns, Harris Yulin, James Woods, Melanie Griffith, John Crawford, Anthony Costello
8/10

"Night Moves" paneb oma peategelase olukorra ette, kus ta ei pea lahendama mitte ainult noore tüdruku kadumist ja mõrva, vaid ka selle, kuidas olla elus, kuidas elada. Endine kuulus sportlane Harry Moseby on nüüd eradetektiiv, kes tegeleb enamasti igavate abielulahutustega, jälitab truudusetuid naisi ja mehi. Kannab ette, saab raha kätte ja liigub edasi. Enda petva naise juurde. Kes pidevalt süüdistab meest, et tegelikult ei lahenda ta midagi, mitte kunagi, ta jätab kõik pooleli, asjad arenema omapäi. Ta ei lahenda oma abielu. Kadunud noore Delly leiab ta Floridast oma kasuisa ja tema tüdruku juurest, toob koju hoolimatu ema juurde ja lahkub. Nii kui Moseby suudab oma naisega taas ennast jagada, suudab panna naise endasse armastavalt suhtuma, mõrvatakse tüdruk. Miks sa parem ei teeskle, et sa lahendad? Et matti saavutada, peab nägema kogu välja ja kõiki võimalikke käike ning samuti kõiki võimatuid. Niikaua aga kuni mäng käib, on kõikenägemine saavutamatu. Sest vaatamata mõningale sarnasusele, ei ole elu male. Siin ei käituta vaid vastavalt reeglitele ja mõistusele, samuti allutakse emotsioonidele ja ihadele, mis segavad mustad ja valged ruudud ühtlaseks halliks, nii et lootust võitjana väljuda - vaatamata Florida päikesele, ilusatele tüdrukutele, jazzmuusikale, viskile, rahale jne - ei ole kuskil näha. "Night Moves" on rida pimekäike kaotuse poole ja Harry teab seda kogu filmi jooksul, aga käitub - ta peab käituma - nagu ta oleks teel võidule.

Who's winning? - Nobody. One side is just losing slower than the other.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar