Observe and Report
2009; lavastaja ja stsenarist Jody Hill; osades Seth Rogen, Anna Faris, Ray Liotta, Michael Pena, Celia Weston, Collette Wolfe
7/10

Mingil juhul ei ole tegemist meeldiva filmiga: kõik tegelased on kirjutatud ja mängitud eemaletõukavateks väikesteks parasiitiseks, kes üritavad oma eluga toime tulla teisi närides ja mäludes. Ainukesed heatahtlikud tegelased on liiga lollid, et selles karmis kaubanduskeskusemaailmas hakkama saada. Seth Rogen on üks viimastest: vähese taibukusega õnnistatud bipolaarse häire all kannatav turvamees Ronnie, kelle eluunistuseks on saada tõeliseks politseinikuks. Mure on ainult selles, et ta taipab politseitööst vaid seda, kuidas asju ja inimesi lõhkuda ning õhku ja maha lasta. Ühel päeval (ja järgmistelgi) jookseb marketis ringi paks keskealine valge mees ning näitab "maailma kõige ilusamale tüdrukule" (Faris) oma peenist - Ronnie asub loomulikult koheselt kaitsepositsioonile (tõsiselt naljakas episood, milles Ronnie üritab teisi veenda probleemi tõsiduses, korrutab ta Brandile: he's gonna kill you, he's gonna so fucking murder you ...). Asjasse sekkub ka "tõeline" politseinik (Liotta), kellest saab nii Ronnie iidol kui vihavaenlane - ta on Ronniel ees igal pool, kui see tahab kellegi maha lasta või läbi peksta. Film on põhimõtteliselt Ronnie katse joosta läbi seina, läbi selle müüri, mis eraldab teda "normaalsest" maailmast, milles ta oleks austatud ja vajalik - arvestades Ronnie vägivaldset meeleseisundit ja pettekujutelmi oma supermani-omadustest, ei tohiks seda mitte kunagi juhtuda. Vahepeal tundubki, et Ronnie hävitatakse täielikult, kuid siis kohtab mees oma liputajat ... algab tagaajamine "Where is My Mindi" saatel, mis, jällegi, on filmi tähtepisoode ning mille lõpus Ronnie lihtsalt julmalt tulistab liputajat ... ning saavutab sellega kõigi austuse, ja võidab tüdruksõbragi. Niisiis, järgides oma vägivallatsemist ja peaga vastu seina jooksmist, tunnistatakse Ronnie lõpuks normaalseks, võetakse vastu ühiskonda, mis, nagu võib järeldada, koosnebki taolistest ohtlikest jobudest. Kui algul tundus, et lollus takistab neil tegelastel läbi lüüa, siis oli tegelikult seda vaja vaid võimendada, et mitte näida veider. "Observe and Report" on järjest juba teine vaadatud film, milles idiootsus mängib tähtsat rolli, ent erinevalt "A Simple Planist" on siin see läbilöömise tingimus. Kes küll etendaks karjale idiootidele idioodi rolli? Tundub, et ei olegi enam võimalust.