neljapäev, 19. mai 2011


It's Kind of a Funny Story
2010; lavastajad ja stsenaristid Anna Boden ja Ryan Fleck; osades Keir Gilchrist, Emma Roberts, Lauren Graham, Jim Gaffigan, Zach Galifianakis, Jeremy Davies, Viola Davis
7/10

Kui hullumajad - või vaimselt ebastabiilsete inimeste hoolekandeasutused - oleksid kõik sellised nagu siinses filmis, ei sooviks ilmselt ükski tervemõistuslik inimene minna välja hullumeelsesse ja ohtlikusse maailma. Nii soe, nii turvaline, nii sõbralik, nii ... niii ... armas lihtsalt. Aga ega kõik filmid peagi keskenduma ju hullumajade õudsele, represseerivale ja vägivaldsele küljele? Mõnes hullumajas võib ehk ka terveneda, mitte lihtsalt saada ravimeid täis topitud või lobotomiseeritud? Ehk mõnes haiglas ravitaksegi patsiente Armastusega? Craig on noor poiss, kelle isa on pannud talle peale nii suured ootused, et iga astutud samm tundub võimaliku eksimusena, mis rikub ära kogu ülejäänud elu. Ei saa pappi, ei saa naist, ei saa MTV "Cribsi" esinema ... Niisiis on pinge suur ja poiss mõtleb pidevalt enesetapule, seda küll sooritamata ja selle asemel hoopis otsejoones haiglasse sammudes. Nagu ikka, on hullumajas koos kirju seltskond inimesi, skisofreenikutest niisama depressiivseteni, aga kõik viimseni on sõbralikud, isegi arstid, eriti peaarst, kes julgustab, vestleb, lohutab ja, mis kõige tähtsam, avab inimeste tõelise mina, nende probleemid tõusevad sügavikust pinnale lihtsamini kui surnud kalad. Craigi õnneks on hullumajas ka Kaunis Tüdruk - muidugi, alati on kõige ebatõenäolisemates kohtades -, kellega saab flirtida ja kelle abil mured unustada ja Elada. Kõige magusama pala esitab aga siin Zach Galifianakis, kes on niiiii muhe ja heasüdamlik, et tema kurbust on võimatu taluda; Galifianakise kurbus saab muidugi esineda vaid koos huumoriga, kuid ta ei mõju naljakana-naeruväärsena; tema huumor on siin peaaegu traagiline. Teda ei saa enam päästa miski. Küll tahaks teda lohutada, öelda, et kõik saab korda, aga tegelikult ei saa, sest, huvitaval kombel, asuvad seal väljas need halvad inimesed, eelkõige tema naine, kes ei mõista ega tahagi. Niisiis on siin just hullumaja see pelgupaik, kus kõik on korras, väljas on see "tõeline hullumaja". Huvitav ümberpööramine muidugi. Aga kokkuvõttes hea armas ilus ja vahel ka nukker film.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar