kolmapäev, 27. oktoober 2010


Slacker
1991; lavastaja ja stsenarist Richard Linklater; osades Richard Linklater, Rudy Basquez, Mark James, Keith McCormack, Jennifer Schaudies, Brecht Andresch
8/10

Richard Linklater, filmi alguses taksosse istudes, pakub oma monoloogiga (mille ajal taksojuht pingsalt teed vaatab ja manab jutu suhtes näole täiesti ükskõikse ilme) võtme kogu filmi mõistmiseks. Iga valik, mida me teeme, välistab kõik teised tegevusliinid, need haihtuvad olematusse ega realiseeru mitte kunagi, mistõttu näib, et meie elu jookseb ühte kindlat sirget rada mööda, millelt kõrvale kaldumine on ebanormaalsus, just nimelt kõrvalekalle. Mida me aga ei taju, on see, kui kõvasti tuleb tegelikult selle sirge raja läbi käimiseks vaeva näha. Ja kui palju tuleb vaeva näha selle raskuse representeerimiseks. Film jälgib justkui juhusliku valiku meetodil väga erinevaid karaktereid ühe päeva jooksul Austinis Texase osariigis, nende kõigi ühine joon on see, et nad just nimelt ei mahu sellele ühele sirgele joonele. "Heidikud", kes ei sobitu ühessegi aktsepteeritud ühiskondlikku gruppi ja keda enamasti tähelegi ei panda (või vähemasti nad sulandatakse üldpilti või visatakse selle raamidest välja nii, et nende erisusest ei jää suurt midagi järele). Linklater laseb neil kõigil endal mõne minuti jooksul kõnelda (ehkki loomulikult on ta ise neile sõnad suhu pannud), veeta aega oma seltskonnas, avada vaatajale enese maailm, kuni kaamerat hakkab huvitama järgmine "suvaline" mööduja. Ei mingit kindlat trajektoori ega ühtki peaosalist, kangelast. Niipea kui meid võiks hakata huvitama, mis tegelastest edasi saab, pöördub kaamera neist ära ega naase kunagi. Mis teeb selgeks, et õigupoolest eksisteerivad need tegelased vaid kaamera vaateväljas, vaid selles filmis. Nendega ei juhtu tegelikult edasi mitte midagi. Nii lihtne on ignoreerida iseenda keskkonda, meil on tarvis, et keegi näitaks näpuga, läbi kaamera, mis meie ümber toimub, et meid ümbritseb tohutu hulk võimalikke maailmu, mida me kunagi ei realiseeri, uskudes, et meie oma on see ainuke, et meie valikud on ainuõiged.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar