The Proposition2005; lavastaja John Hillcoat; stsenarist Nick Cave; osades Guy Pearce, Ray Winstone, Danny Huston, Emily Watson
Oodates pingsalt, millal saan silmad kinnitada "The Roadi" külge, vaatasin soojenduseks Hillcoati eelmist tööd. Ootused kasvasid. Ainus asi, mis siin tsiviliseeritud, on filmikunst. Austraalia julm kuivanud ja kõrvetav loodus sobib esitatud jõhkrusele ideaalseks taustaks. Samuti Nick Cave'i ja Warren Ellise muusika. Stanley teatab filmi algul: I will civilize this land! - ent lõpupoole ei usu ta seda isegi enam. Seadus on vägivaldsem kui kurjategijad. Seadusel on õigus olla vägivaldne. Asi ei ole õigluses, inimlikkuses, vaid hierarhias. See on maailm, kus ei eksisteeri inimõigusi, vaid on õrn lootus surra loomulikult. Kes vanaduseni elab, on ilmselt palju teisi teise ilma saatnud. Filmis on üks stseen, milles näidatakse, kuidas enamikul ei ole aimugi, kui julmad tagajärjed nende otsustel ja käitumisel on: Mike Burnsi piitsutamine; talle määratakse sada hoopi, kui on jagatud 40, on Mike teadvuseta, maapind verest läbi imbunud - ja kohtumõistjad ise ei suuda kuidagi välja kannatada iseoma käimapandud sündmuste käiku; neil hakkab halb, nad pööravad pea ära, keelduvad Mike'i vaatamast, kellegagi sõnagi vahetamast - olles teada saanud oma julmusest, keeldutakse seda siiski teadvustamast. Teisel pool on Arthur Burnsi sugused kurjategijad, kes teavad, mida nad teevad, ent kel puudub vähimgi kaas- ja moraalitunne - neile meeldib tappa (nagu Brad Pitt "Kalifornias": do I feel powerful? do I feel superior? no - i feel GOOD). Vahelüliks on Guy Pearce'i ja Ray Winstone'i tegelased, kes on julmad, kuna nad peavad; sest nad elavad maailmas, kus kellegi elu päästa tähendab keegi teine tappa. Ei mingit süütust, ei mingit headust. Kõrvetav kuri kuumus. Australia. What fresh hell is this?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar