Maadleja

The Wrestler
2008; lavastaja Darren Aronofsky; stsenarist Robert D. Siegel; osades Mickey Rourke, Marisa Tomei, Evan Rachel Wood
10/10

Paar aastat tagasi käisin "Maadlejat" kinos vaatamas ja miski jäi kripeldama - ma ei saanud filmile kuidagi pihta; mitte et see ei oleks meeldinud, lihtsalt ei taibanud, miks meeldib. Eile õhtul vaatasin uuesti koos emaga, kes ütles: "See on nii trööstitu, et on isegi hea." Aga jah! Just see!

Mickey Rourke on steroide täis topitud profisportlase languse viimaste astmete kehastus; tema keha ei suuda enam pingele vastu pidada, keha omakorda pingestab mõistust, mis järeleandmatult tahab ikka veel midagigi saavutada. Kui Mickey teatab, et the world don't give a fuck about me, on selleks ka põhjus: tema ei hooli mitte raasugi maailmast. Ainuke asi, mis tähtis, on tema ise: maadlusring hõiskava ja juubeldava publiku keskel, milles nüpeldada oma rivaale - ja samal ajal tõestada tervele ilmale, kui vääritu see tema kõrval on. Saabub aeg, mil maadlus ei ole enam (südameataki tõttu) võimalik, ja nüüd üritab Mickey loomulikult leida soojust inimestest, kelle ta on hüljanud (tütar) ja kelle kehasoojust ta varem lihtsalt raha eest ostis (Cassidy). Loomulikult luhtuvad needki üritused - tegemist on siiski Aronofskyga, kes tegi ka "Reekviem unelmale" - ja Mickeyl tuleb tagasi pöörduda maadlusringi, vastu järgmisele - ja võib-olla surmavale - südameatakile.

Suurepäraselt näitab Aronofsky võimatust välja pääseda elust, mille ometi oleme ise endale loonud, ise valinud ja pidanud parimaks. Randy the Ram on kinni teda hävitavas maadluses samamoodi nagu kaamera on kinni Mickey Rourke'is, jälgides tema järk-järgulist vaimset allaandmise ja kehalist lagunemise protsessi. On väikesed lootusesähvatused nagu paar naeratust ja kallistust tütrelt ja suudlus Cassidylt, ent kui lõpus viimane end Randyle kandikul pakub, on kollaps juba toimunud ja tagasipöördumatu: väljaspool tema elu (maadlust) ei ole surm mõeldav. Kui operaator selles hallis üksildases valulikus maailmas Rourke'i jälitab, tekib tunne, et kõnnid koos temaga, koged sama mis tema. Võimsat tahet ja võimatust teostuseks ja leppimist iseendaga kõigest muust loobudes. Mis teeb selle filmi niivõrd heaks ongi just inimliku kaasaelamise, -tundmise tekitamine: "Maadleja" viib sõna tõsises mõttes Randy the Rami nahka.