Suvepäevad kontoris

Daniel Kehlmann "Kuulsus"
Tartu: Atlex 2009; tõlkija Kristel Kaljund

"... igaüks heidab nalja ametnike, bürokraatide, pedantide ja paberimäärijate üle. Aga need oleme ju meie ise! Me, kontorirotid, tunneme end kõik kunstnike ja anarhistidena, vabade hingedena, salapäraste hulludena, kes ei allu sunnile ega normile. Igaühele meist on lubatud taevariiki ja keegi ei taha aru saada, et temas ei ole midagi erakordset ja et just see teistsugususe tunne teebki temast reegli." (106)

Ja igaüks neist eripärastest lumehelvestest on, kuigi ühendatud paljudel viisidel kõikvõimaliku tehnoloogia ja suhtlusviiside abil, ikkagi üksi omas maailmas, millest väljapääsu ei ole. Puudutus on ehmatav, kuna eksisteerib liiga palju proteese, mis meile inimesi vahendavad - kuni oleme vaid abivahendiks (liba)kommunikatsiooni toimimisele.

"Kui kummaline, et tehnika on meid asetanud maailma, kus ei ole kindlaid kohti. Räägid eikuskilt, võid olla kõikjal, ja kuna midagi ei saa kontrollida, on kõik, mida endale ette kujutad, põhimõtteliselt ka tõsi. Kui keegi ei saa tõestaada, kus ma olen, kui ma seda isegi päris täpselt ei tea, kus on siis instants mis otsustab? Tõelised ja ruumis fikseeritud kohad - need olid olemas enne seda, kui saime endale juhtmeta seadmed ning hakkasime kirjutama kirju, mis jõuavad kohale juba ärasaatmise sekundil." (109)